Sõna “bambus” tuleneb Malay sõnast “mambu”. 

Äärmiselt laia kasutusvaldkonna tõttu kutsutakse bambust ka “taimemaailma teraseks”. Hiinas ja Jaapanis on bambusele leitud umbes 1500 erinevat kasutusviisi. 

Maailmas ei leidu kasvutempos bambusele ühtegi võrdväärset elusorganismi. Guinessi maailmarekordite järgi on bambus kõige kiiremini kasvav taim maailmas. Üks bambuse liik kasvab kuni 91 cm ööpäevas, seega peaaegu 4 cm tunnis. 

Bambuse kõrgus varieerub 1 meetrist kuni umbes 40 meetrini. Bambuse diameeter võib ulatuda kuni 30 cm.

Bambus kasvab looduses viiel kontinendil: Aafrikas, Aasias, Lõuna-Ameerikas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Seega, välja arvatud Antarktikas ja Euroopas.

Bambus töötleb atmosfääri 30% rohkem hapnikku ja neelab rohkem karbondioksiidi kui ükski teine puu või taim. Samal ajal täiustab bambus vesikonda, takistab erosiooni, taastab pinnast, toodab söödavaid võrseid ja eemaldab saastunud pinnasest toksiine.

Bambus on üdini keskkonnasõbralik: bambusel on loomulikud viiruse -ja bakterivastased omadused, mis kaitsevad taime haiguste ja rüüstamise eest, ning seetõttu ei ole või ei ole peaaegu üldse vaja taimekaitsevahendeid.

Bambusel on looduslik UV-kaitse ning see puhastab ja kaitseb maapinda, milles ta kasvab.

Bambus oli ainuke taim, mis elas üle tuumaplahvatuse Hiroshimas, Jaapanis 1945. aastal.